3 Julayi 2005
Sihlalo,
Sekela Mengameli,
MaLunga eKomiti yaVelonkhe leyeNgamele,
Macabane latitfunywa:
Sekusondzele kutsi sivale umKhandlu-Jikelele waVelonkhe (NGC) wesibili. Egameni leKomiti yaVelonkhe leyeNgamele (National Executive Committee - NEC), titfunywa kanye nenhlangano yakitsi yonkhana, ngitsandza kubonga Thishelanhloko weNyuvesi yasePitoli, Solwati Callie Pistorius, basebenti, titjudeni nabo bonkhe bakulomtapo wavelonkhe lobalulekile kutemfundvo ngako konkhe labakwentile, lokufake ligalelo lelikhulu emphumelelweni yalomKhandlu-Jikelele waVelonkhe (National General Council - NGC).
Sonkhe siye salalela ngekucophelela loko lokushiwo nguSolwati Pistorius ngalesikhatsi asemukela kuleNyuvesi ngaLwesine. Wendlulise umlayeto locacile lokhulume ngendzima yalesikhungo lesibalulekile setemfundvo, sekufundzisa nelucwaningo njengeligalelo lengucuko, lesitibophelele emshikashikeni wekwakha sive lesincobako tigidzigidzi tebantfu bakitsi labatibophelele kuso.
Loku kuye kwasiniketa sicalo lesifanele salomsebenti besibukene nawo kuloMkhandlu-Jikelele, kuhlola tinyatselo letilandzelako i-ANC lokumele ititsatse, ngekwayo nako lokutawuba ligalelo lekwakha sive lesincobako tigidzigidzi tebantfu bakitsi labatibophelele kuso.
Nginesiciniseko kutsi umKhandlu-Jikelele waVelonkhe utawuvuma kutsi uma sishicilela imiculu yalomKhandlu kumele siyifake ekhatsi lenkhulumo lekhutsatako leyetfulwe nguSolwati Callie Pistorius.
Njengobe sicedzela umsebenti wetfu, futsi ngikhuluma egameni leKomiti yaVelonkhe leyeNgamele kanye nasegameni lami, ngitsandza kubonga tonkhe titfunywa ngalokujulile ngekutimisela letikubonisile ngalesikhatsi tibukene nemsebenti we-NGC.
Lemiculu lesiyemukele, lokufaka ekhatsi siBophelelo setfu (Declaration), iniketa inkhomba lecacile yemisebenti lesembi kwetfu. Incabhayi lesibukene nayo kutsi silandzelele tonkhe letincumo lesititsetse, sati ngalokungangabateki ngemitfwalo yetfu eveni lonkhe nasebantfwini.
Kufaka ekhatsi letinye tintfo, lomculu wetiNdzaba teNhlangano lesiwemukele ufaka ekhatsi lesitatimende lesibalulekile lesilandzelako:
"Sibophelelo lesicuketfwe esigabeni 4.15 semTsetfosisekelo (we-ANC) kumele sibe yincenye yelifomu lebulunga, futsi onkhe emalunga lamasha kumele atsatse lesifungo uma ajoyina."
Nginesiciniseko sekutsi sitawusebenta ngalokuphutfumako kutsi siphumelelise lesincumo lesibalulekile semKhandlu-Jikelele wetfu waVelonkhe.
Titfunywa tiyakwati ngalokucacile kutsi ngabe lesifungo sitsini, Sigaba 4.15 seMtsetfosisekelo wetfu, njengobe, ngaphandle kwalokunye, ngiye ngabona kukuhle kutsi ngisicaphune ngalokuphelele eNkhulumeni yami yekuVula. Ngicela kuphindze ngisifundze.
"Ngiyafunga ngalokucacile kutsi ngitawulandzela timiso netinhloso te-African National Congress njengobe tendlalwe kuMtsetfosisekelo, luCwebu lweNkhululeko (Freedom Charter) kanye naleminye imiculu yenchubomgomo leyemukelwe ngalokufanelekile,
"kutsi ngijoyina lenhlangano ngentsandvo yami futsi ngaphandle kwetinhloso tekuzuza lokutsite ngekwesicu sami,
"kutsi ngiyavuma kutsi ngitawuhlonipha umTsetfosisekelo kanye netakhiwo ngiphindze ngisebente njengelilunga leletsembekile lenhlangano,
"kutsi ngitawutikhandla ngemandla nangemakhono ami enhlanganweni ngiphindze ngiphumelelise imisebenti lenginiketwe yona,
"kutsi ngitawusebentela kwenta i-ANC ibe sikhali lesinemphumelelo senkhululeko etandleni tebantfu,
"nekutsi ngitawuvikela lubumbano nesitfunti senhlangano nemigomo yayo, ngiphindze ngimelane nayo yonkhe imikhuba lecondze kwehlukanisa nekucwayana."
Kulamalanga lambalwa lengcile siye sadzingidza tindzaba letinyenti letibalulekile macondzana nelikusasa lelive lakitsi. Ngiyakholwa kutsi uma sibikela sive ngaloko lesikuncumile, bantfu bakitsi batawuba nesidzingo sekudvudvuteka ngekwati kutsi licembu lepolitiki leliholako eveni lakitsi litimisele ekutibopheleni ngemshikashika wekutfutfukisa timfuno tabo kanye nekuhlangabetana nekulangatelela kwabo.
Ngaphandle kwekuhlala kumaseshoni ekuhlela, kuva ngemibiko lehlanganisele ngemisebenti lebeyichutjwa kumakhomishani lehlukahlukene, nami, njengalamanye emalunga eKomiti yaVelonkhe leyeNgamele, ngibe nelitfuba lekuvakashela lamanye alamaKhomishani.
Bekuletsa lugcozi kakhulu kubona kulelizinga titfunywa betigalela ngalo etinkhulumeni kutsi nine, macabane, niyifundzile imiculu yekucocisana. Kwengeta lapho, kuyangicacela kutsi ngekuhamba kwesikhatsi, niye nenta tonkhe taba tekuvisisa lokucangacanga nekujula kwetindzaba lebetiseluhlwini lwalokukhulunywa ngako kule-NGC, kanye nesimo senhloso selive lakitsi lobekumele sisinake.
Ngitiva ngihlonipheke kakhulu kutsi ngengcise kubonga lokuchichimako bebuholi kanye nenhlangano yakitsi yonkhana ngetaba nine, malunga enhlangano, lenitentile tekutiphatsa njengemasotja mbamba e-African National Congress, titfunywa tengucuko lechubekako bantfu bakitsi kanye nemzabalazo wenkhululeko yavelonkhe labayidzingako.
Kuyajabulisa futsi kuneligcabho kwati kutsi sinemalunga langalingisa emasotja eMkhonto weSizwe ngekutsi - sisebentela bantfu baseNingizimu Afrika!
Nginesiciniseko kutsi uma singaphumelelisa tincumo tetfu letivele kulamakhomishani bekadzingidza loludzaba lolubalulekile ngekutfutfukiswa kwemasotja, sitawuphumelela ngekuchubeka sakhe i-ANC ibe luhlobo lwesikhali sengucuko lechubekako lesitawudzingeka kuletincabhayi lesitawubukana nato ekuhambeni kwesikhatsi.
LesiFungo lesi lomKhandlu-Jikelele waVelonkhe lotse kumele sibe yincenye yelifomu letfu lebulunga, lesitawutsatfwa ngemalunga lamasha uma ajoyina, sitsi emalunga etfu atibophelela "ekusebenteleni kwenta i-ANC ibe sikhali lesinemphumelelo senkhululeko etandleni tebantfu".
Kuze sifinyelele kulomgomo kusho kutsi tsine, njengemalunga e-ANC, kumele sitibone futsi sitiphatse njengencenye yalesikhali lesinemphumelelo senkhululeko lesisebentela futsi siyincenye yetinyambalala tebantfu bakitsi.
Loku kusho kutsi ngalokungaphutsi kulamagama kumele lesincumo semgomo wekutsi sijoyine lenhlangano ngekwentsandvo yetfu nangaphandle kwetinhloso tekuzuza lokutsite ngekweticu tetfu sibe yincenye yelingekhatsi letfu, njengobe lesiFungo sisho.
Umlandvo wekuncoba kwetfu ngekwentsandvo yelinyenti uye wabeka inhlangano yetfu esimeni sekuba nemandla ngekwepolitiki. Kusukela nga-1994, lobekumnyaka wesi-82 wekuba khona kwenhlangano yakitsi, bantfu bakitsi baye basiniketa ligunya lekuba yinhlangano lebusako.
Kuba yinhlangano lebusako kusho kutsi siyakwati kufinyelela imitfombolusito yembuso. Kusho kutsi labo labafisa kwenta emabhizinisi nembuso kumele bachumane nalabo labengamele emandla embuso, emalunga enhlangano yakitsi layincenye yahulumende.
Kusho kutsi labo kitsi labayincenye yetinhlangotsi tembuso basetfubeni lekwenta labanye bantfu tikhonzi. Ngaloko-ke kusho kutsi sisetfubeni lekutsenga bantfu labanganamatsela kubo, sisetfubeni lekuchuba umsebenti, ngaphandle kwekunaka imigomo lesisekelo yebunjalo be-African National Congress.
Konkhe loku kwenta kutsi uma ulawula emandla embuso ube sesimeni lesiligugu lelikhulu. Kwenta kutsi bulunga be-ANC bungaba yindlela lelula yekufinyelela emandleni embuso. Kwenta kutsi bulunga be-ANC bube yindlela yekuticabela indlela kutekuhweba. Kwenta kutsi kwesekelwa ngetimali kwe-ANC kube yindlela yekutjala kulabo labafise kutentela inzuzo ngekwenta ibhizinisi nahulumende.
Akukho kuloku lokumininingwane lemisha kuletitfunywa temKhandlu-Jikelele waVelonkhe. Ngaleso sizatfu, iNGC iye yavuma kutsi kulemiculu yetfu kumele sisho simo setfu ngalokucacile sekumelana nenkhohlakalo siphindze sitibophelele ekulweni nayo.
Titfunywa tiye tacondzisa etincumeni letemukelwe kuKhomfa yetfu yaVelonkhe eMafikeng nga-1997 lapho, kuletinye tintfo, siye satsi:
"Inkhohlakalo itsikameta kutfutfuka kwetfu kakhulu futsi, njengemphumela, iholela ekutseni buphuya bubhebhetseleke ... Inkhohlakalo icekela phasi tinhloso temZabalalazo waVelonkhe weNtsandvo yeliNyenti."
Ekubukaneni nako konkhe loku, iNGC iye yancuma, ngalokuhlosile, kutsi sonkhe, njengemalunga e-ANC, kumele sente lokutibophelela lokucacile lokucuketfwe kusiFungo setfu sekutsi "sitawulandzela timiso netinhloso te-African National Congress njengobe tendlalwe kuMtsetfosisekelo, luCwebu lweNkhululeko (Freedom Charter) kanye naleminye imiculu yenchubomgomo leyemukelwe ngalokufanelekile ... sijoyina lenhlangano ngentsandvo yetfu futsi ngaphandle kwetinhloso tekuzuza lokutsite ngekweticu tetfu, futsi siyavuma kutsi sitawuhlonipha umTsetfosisekelo kanye netakhiwo siphindze ... sisebente ... njengemalunga latsembekile enhlangano."
Ekucocisaneni kwetfu siye ngekungafihli nangekwetsembeka saphawula licinisa lekutsi nanobe kunenchubekelembili lenkhulu lesiyizuzile kuleminyaka lengu-11 leyengcile, nanobe kunjalo usemkhulu kakhulu umsebenti lokumele siwente ngembi kwekutsi singaphumelela kucedza lenhlekelele yemakhuluminyaka yencindzetelo nelubandlululo.
KulamaKhomishani titfunywa tiye tenta tiphakamiso letijulile mayelana netinyatselo lokumele sititsatse uma sitawunonophisa luhlelo lwekwakha imphilo lencono yabo bonkhe kanye nekusungula umphakatsi lowesekeleke ebantfwini. Letinyatselo tiye tafinyetwa kulemiculu lesiye sayemukela.
Lemiculu ibonisa kutimisela kwenhlangano yakitsi kutsi iphumelelise tetsembiso letentile ebantfwini bakitsi. Ikhuluma ngetincabhayi letinyenti letinyambalala letibukene nato - tincabhayi lebuphuya, kweswela imisebenti, kungatfutfuki, kweswela umhlaba, kweswela emakhaya, tifo, kweswela lwati, bugebengu, njalonjalo.
Ngekutibophelela ekubukaneni netimfuno tabo bonkhe bantfu bakitsi, labamnyama nalabamhlophe, siye sancuma kutsi kumele sibukane nendlela simo setfu sendzabuko lesisemculwini wemaSu nemaChinga lesihambisana ngayo nemgomo losisekelo lowehliselwe kitsi ngumCulu weNkhululeko, kutsi iNingizimu Afrika yebantfu bonkhe labaphila kuyo, labamnyama nalabamhlophe.
LomKhandlu-Jikelele waVelonkhe netincumo letitsetfwe kuwo kunekubaluleka lokusukela elicinisweni lelitsi titawuba nemtselela kakhulu elikusaseni lelive lakitsi nabantfu balo. Nanobe letincumo tingavakala titihle njani uma tifundvwa, tinyambalala tebantfu bakitsi tinelilungelo tekumisa kukholelwa kwato ekutseni ngabe sitawutiphumelelisa sidzimate sitifeze. Nanobe kunjalo, inhlanhla lesinayo kutsi bantfu bakitsi basachubeka nekubonisa kuyetsemba lokujulile inhlangano yakitsi.
Njengobe sesihamba siphindzela emagatjeni etfu, etigodzini nasetifundzeni tetfu, kumele, ngekwetento tetfu, sichubeke sibonise bantfu bakitsi kutsi loko kwetsenjwa kusifanele. Kufaka ekhatsi letinye tintfo, kumele sicinisekise kutsi sihlala sichumene nebantfu, siyakwati kutsi ngato tonkhe tikhatsi sihlangabetane netidzingo tabo nekuphindze sibagcugcutele emphini yekwakha kabusha nentfutfuko njengobe sigcine sikhuluma ngako kuManifesto yeluKhetfo lolwengcile.
Emlandvweni wayo inhlangano yakitsi iye yabukana netikhatsi letinyenti letimatima. Njalo iye yavela kuletikhatsi icine kakhulu ngenca yekwetsembeka kwayo emigomeni, likhono layo lekusebenta ngelubumbano kanye nekutibophelela kwayo enhlosweni yinye, futsi lokuyinhloso leloku imile, yekusebentela bantfu baseNingizimu Afrika.
Ngalokufanelekile, umKhandlu-Jikelele waVelonkhe uye wavakalisa kwesekela kwawo liSekela Mengameli kuletikhatsi letimatima naletibuhlungu. Siye saphindza sagcizelela liphuzu lekutsi kubalulekile kutsi ngekwebulungiswa bendzabuko kumele abe nelitfuba lekutiphendvulela nganobe ngutiphi tinsolo labekwa tona.
Sonkhe sitibophelele kuletimo letisisekelo futsi sihlanganyela naye ekwetsembeni kutsi tinchubo tetemtsetfo angeke tihambe ngeselunwabu ngaphandle kwesidzingo.
Ngitsandza kucela onkhe emalunga etfu kutsi ngalesikhatsi sisalindze letinchubo tetemtsetfo, kumele sitiphatse ngendlela lenesizotsa lefanele emalunga e-African National Congress futsi ngekuhambisana nemikhuba yenhlangano bantfu bakitsi labangagcini ngekuyihlonipha kuphela kepha baphindze bayitsandze futsi babe neligcabho ngayo.
Kumele sicaphele kutsi singatiphatsi ngendlela letawucekela phasi sitfunti seliSekela Mengameli kanye ne-ANC. Nembala kuvamise kutsi kube setikhatsini letimatima naletibuhlungu letifana nalesi lesidlula kuso lapho utfola kutsi sinencabhayi lenkhulu yekutiphatsa njengemalunga lacotfo e-ANC latawenta konkhe lokusemandleni kutsi kuvikelwe sitfunti, lubumbano kanye nekusimama kwayo.
UmKhandlu-Jikelele waVelonkhe usinikete imisebenti leminyenti. Uye wahlahla indlela leya embili yekuchubeka nekunonophisa luhlelo lwekwakha kabusha nekutfutfukisa. Uphindze wasiyalela kutsi sisebente kakhudlwana kutsi sicinise sivumelwano sebantfu sekuchubela embili umbono weluCwebu lweNkhululeko (Freedom Charter). Uye wasibophelela ekukhuphuleni ligalelo letfu kulomzabalazo lochubekako wekuvuselelwa kwe-Afrika.
Uye wayalela kutsi kumele sivikele lubumbano lwenhlangano yakitsi kanye nelubumbano lweliDlelandzawonye (Alliance) njengentsandvokati. Uye wasiyalela kutsi kumele sichubekele embili njengelidlelandzawonye lelibumbene lelitidzelile ekusebenteleni bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika nase-Afrika, siphindze sisebente ngekubambisana nato tonkhe letinye tinhlangano letisebentela inchubekelembili emhlabeni wonkhe.
Kuphetsa kwemsebenti wetfu kulomKhandlu-Jikelele wesibili waVelonkhe kumele kubonise sikhatsi lapho sicala khona umsebenti wekuphumelelisa loko lesikuncumile. Nginesiciniseko sekutsi macondzana naloku, angeke sijabhise kulangatelela kwetinyambalala tebantfu bakitsi.
Egameni leKomiti yaVelonkhe leyeNgamele (NEC) ngifisela titfunywa indlela leya emakhaya lephephile kantsi ngaloko sengimemetela kutsi umKhandlu-Jikelele wesibili waVelonkhe sewuvaliwe.
Amandla!!