| |
- I-ANC iyinhlangano yavelonkhe yenkhululeko. Yasungulwa nga-1912 kutawuhlanganisa
bantfu labaMnyama kanye nekuba sembili kumzabalazo wengucuko lesisekelo
kutepolitiki, tenhlalakahle netemnotfo.
- Eminyakenishumi leyimfica i-ANC iye yahola umzabalazo lomelene nebuhlanga
nencindzetelo, yahlelembisa kudvuba kwelinyenti, ivusa lugcozi kumphakatsi
wamhlabawonkhe yaphindze yatsatsa umzabalazo wetikhali kumelana nelubandlululo.
- I-ANC iye yazuza imphumelelo lebonakalako yedemokhrasi elukhetfweni
lwanga-1994, lapho yaniketwa ligunya lelicacile lekubamba tinkhulumiswano
ngeMtsetfosisekelo lomusha wedemokhrasi yeNingizimu Afrika. LoMtsetfosisekelo
lomusha wemukelwa nga-1996.
- I-ANC iphindze yakhetfwa nga-1999 kuhulumende wavelonkhe nakumaphrovinsi
ngeligunya lelengetiwe.
- Tinchubomgomo te-ANC tesekeleke kumalunga ayo kantsi nebuholi bayo
bunekutiphendvulela kumalunga wonkhe.
- Bulunga be-ANC buvulekele bonkhe baseNingizimu Afrika labangetulu
kweminyaka lengu-18, kungakhatsalekile kutsi waluphi luhlanga, umbala
nobe inkholelo, lowemukela tesekelo, tinchubomgomo kanye netinhlelo
tayo.
NGABE TIYINI TINJONGO NETINHLOSO TE-ANC?
- Inhloso lesembili ye-ANC kwakhiwa kwemphakatsi wedemokhrasi lobumbene,
longakhetsi ngebuhlanga futsi longakhetsi ngebulili.
- Loku kusho kukhululwa kwebantfu be-Afrika ikakhulukati kanye nebantfu
labamnyama jikelele ekuboshweni kutepolitiki netemnontfo. Kusho kukhuphula
lizinga lemphilo labo bonkhe baseNingizimu Afrika, ikakhulukati labaphuyile.
- Umzabalazo wekuzuza lenhloso ubitwa ngeMzabalazo weNtsandvo yeliNyenti
kuVelonkhe.
NGABE YINI LEYINKHOMBANDLELA KUNCHUBOMGOMO YE-ANC?
I-Freedom Charter, leyemukelwa
kuKhongolose weBantfu nga-1955, seloku ingumculu losisekelo senchubomgomo
ye-ANC.
I-Freedom Charter imemetela kutsi
- Bantfu batawubusa
- Onkhe emacembu avelonkhe atawuba nemalungelo lalinganako
- Bantfu batawuba nesabelo kumnotfo welive
- Umhlaba utawabiwa kulabo labawusebentako
- Bonkhe batawulingana embi kwemtsetfo
- Bonkhe batawujabulela emalungelo eluntfu lalinganako
- Kutawuba nemsebenti nekuvikelela
- Iminyango yetemfundvo nemasiko itawuvuleka
- Kutawuba netindlu, kuvikeleka nekunetseteka
- Kutawuba nekuthula nebungani
Nga-1994 i-ANC yemukela luHlelo lweKwakha kaBusha nekuTfutfukisa (iReconstruction
and Development Programme - iRDP) njengeluhlakamsebenti lolusisekelo senchubomgomo
leniketa inkhomba ku-ANC ekuguculweni kweNingizimu Afrika. Tinhlelo letisembili
teluhlelo lweRDP ngunati:
- kuhlangabetana netidzingo letisisekelo
- kutfutfukisa imitfombolusito yetfu yeluntfu
- kwakha umnotfo
- kufaka intsandvo yelinyenti kumbuso nasemphakatsini
- Umbhelebhele we-ANC wakhiwe ngemizila levundlako lelinganako lemnyama,
leluhlata kwetjani nalesagolide. Lombala lomnyama umele bantfu baseNingizimu
Afrika labo, etitukulwaneni ngetitukulwane, baye balwela inkhululeko.
Lombala loluhlata kwetjani umele umhlaba, lowasimamisa bantfu bakitsi
eminyakenikhulu futsi labasuswa kuwo ngubohulumende bencindzetelo telubandlululo.
Umbala losaligolide umele timbiwa kanye naleminye iminotfo yemvelo yaseNingizimu
Afrika, lekuminotfo yabo bonkhe bantfu, kepha lesetjentiselwa kuletsa
inzuzo kulidlanzana lelincane ngekwebuhlanga.
- Siphandla sinesikhali nelihawu lokumele timphi tekucala tekuzabalazela
kubuswa ngencindzetelo, umzabalazo wetikhali welibutfo laphambilini
letikhali le-ANC, Umkhonto we Sizwe, kanye nemzabalazo we-ANC lochubekako
macondzana nemalungelogunya ebuhlanga nekucindzetelwa. Lelisondvo lihamba
libuyele emuva esikhatsini semkhankaso waKhongolose weBantfu, lowemukela
i-Freedom Charter, futsi libonisa kuhlangana kumzabalazo lofanako wenkhululeko
yebantfu labavela kuyo yonkhe imiphakatsi yaseNingizimu Afrika. Liluphawu
lwemasiko lacinile langakhetsi ngebuhlanga e-ANC. Lesibhakela lesibambe
lomkhonto simele emandla ebantfu lababumbene emzabalazweni wenkhululeko
nekulingana.
- Lesicubulo selubito se-ANC 'Amandla ngawethu' nobe 'Matla ke arona'
sisho 'emandla kubantfu', lokubonisa imfuno lengumnyombo we-Freedom
Charter kutsi bantfu batawubusa. Lesicubulo sisitatimende sekutibophelela
kwe-ANC ekwakheni nasekucinisekiseni intsandvo yelinyenti kanye nekutimbandzakanya
lokubonakalako kwebantfu emzabalazweni wekunconota timphilo tabo.
NGABE IYINI IMITFWALO YEKUTIPHENDVULELA YELILUNGA LE-ANC?
Emagugu nemigomo yelilunga le-ANC afaka ekhatsi:
- kutitfoba kanye nekutinikela lokungenako kutentisa emzabalazweni wemphakatsi
wedemokhrasi longakhetsi ngebuhlanga nangebulili,
- kukhatsalela luvo netimfuno tebantfu, lokugcizeleleke kumigomo yeBatho
Pele - bantfu kucala,
- kutibophelela ekusebenteseni tinchubomgomo tenhlangano netincumo telubumbano.
Emalunga e-ANC alindzeleke:
- abe ngemalunga eligatja le-ANC, akhokhe timali tebulunga futsi asite
ekwakheni i-ANC,
- atimbandzakanye ngalokubonakalako etinkhulumeni, ekusukunyisweni nasekusetjentisweni
kwenchubomgomo netinhlelo te-ANC,
- emukele futsi avikele tincumo tetakhiwo letifanelekile tenhlangano,
- akhe lubumbano lwe-ANC nenhlangano yedemokhrasi futsi alwe nenkhohlakalo,
kukhetsa ngebuhlobo kanye nekukhetsa ngemacenjana,
- alwe nebuhlanga, kukhetsa ngekwebuve, kukhetsa ngekwebulili, kungabi
nekubeketelelana ngekwenkholo nangekwepolitiki kanye nanobe nguluphi
luhlobo lwelubandlululo,
- ahlale njalo anelwati ngentfutfuko kutepolitiki nakuleminye imikhakha,
atakhele imitfombo yawo njengencenye yeluhlelo lwekufundza lokuchubekako,
- ahlale anekuchumana nebantfu futsi adlale indzima lebonakalako etindzabeni
temphakatsi,
- atiphatse ngendlela lesibonelo emphilweni yamalanga onkhe, futsi angasebentisi
tikhundla tekutiphendvulela kutsi atinjingise nobe atizuzele lokutsite
sicu sawo.
NGABE NGUTIPHI TAKHIWO TE-ANC?
- LiGatja yincenye lesisekelo ye-ANC, lapho emalunga atimbandzakanya
khona etindzabeni te-ANC netinkhulumiswano tetepolitiki. Ligatja 'lingumnyombo'
wemphakatsi, limele timfuno tawo, liveta imivo yawo futsi ligcugcutela
kutsi kube nekusebenta ngekubambisana khona kutawuba nekutfutfuka kwendzawo.
Lelo nalelo gatja likhetsa liKomiti leleNgamele liGatja kuMhlanganojikelele
weMnyaka.
- LiKomiti leleNgamele siGodzi (iRegional Executive Committee - iREC)
likhetfwa kuleyo naleyo Khomfa yesiGodzi njalo ngeminyaka lemibili likhetfwa
bameleli bemagatja lakuleso sigodzi.
- LiKomiti leleNgamele iPhrovinsi (iProvincial Executive Committee
- iPEC) likhetfwa kuleyo naleyo Khomfa yePhrovinsi njalo ngeminyaka
lemitsatfu likhetfwa bameleli bemagatja lakuleyo phrovinsi.
- LiKomiti leleNgamele laVelonkhe
(iNational Executive Committee - iNEC) lingumtimba losetulu kakhulu
we-ANC emkhatsini kwemaKhomfa futsi linemtfwalo wekuhola lenhlangano.
Likhetfwa njalo ngeminyaka lesihlanu kuKhomfa yaVelonkhe. INEC ikhetsa
liKomiti laVelonkhe lekuSebenta (iNational Working Committee - iNWC)
kumalunga ayo kutsi leNWC ihlelembise umsebenti wenhlangano wamalanga
onkhe.
- IKhomfa yaVelonkhe, lebanjwa njalo ngeminyaka lesihlanu, ingumtimba
losetulu kakhulu lotsatsa tincumo ku-ANC. Bameleli bemagatja bacishe
babe ngu-90% wetitfunywa letineligunya lekuvota kuKhomfa yaVelonkhe.
UMkhandlu Jikelele waVelonkhe (iNational General Council - iNGC) uyaye
ubanjwe emkhatsini kwemaKhomfa aVelonkhe kutawuhlatiya luhlelo nenchubekelembili
yenhlangano.
- LuPhiko lwalaBasikati lwe-ANC lusebenta
njengemtimba lotimele ngekhatsi kwaso sonkhe sakhiwo se-ANC. Inhloso
yalo kuvikela kanye nekuchubela embili emalungelo alabasikati kuto tonkhe
tinhlobo tekucindzetelwa kanye nekucinisekisa kutsi labasikati badlala
indzima lephelele emphilweni yenhlangano. LoluPhiko lwalaBasikati luvulekele
bonkhe labasikati labangemalunga e-ANC.
- LuPhiko lwalaBasha lwe-ANC
nalo lusebenta njengemtimba lotimele, lonenhloso yekuhlanganisa nekuhola
bantfu labasha kutsi bacondzane futsi bamelane netinkinga leticondzene
nalabasha, kanye nekucinisekisa kutsi labasha bafaka ligalelo leliphelele
emsebentini we-ANC. Bulunga beluPhiko lwalaBasha luvulekele bonkhe bantfu
labasemkhatsini kweminyaka lengu-14 na-35.
NGABE LIYINI LIDLELANDZAWONYE LEMACEMBU LAMATSATFU (ITRIPARTITE ALLIANCE)?
I-ANC inelidlelandzawonye neNhlangano yemaKhomanisi
yaseNingizimu Afrika (iSouth African Communist Party - iSACP) kanye
naKhongolose wetiNyunyani tebaSebenti
taseNingizimu Afrika (iCongress of South African Trade Unions - iCOSATU).
Lowo nalowo mlingani kulelidlelandzawonye uyinhlangano letimele lenemtsetfosisekelo
wayo, emalunga kanye netinhlelo tayo. LeliDlelandzawonye lesekeleke ekutibopheleleni
lokuhlanganyele kutinhloso teMzabalazo weNtsandvo yeliNyenti kuVelonkhe,
kanye nesidzingo sekuhlanganisa inhlanganisela lenkhulu ngalokungakhonakala
ngekwemikhakha yebantfu baseNingizimu Afrika kuleti tinhloso.
LAPHO UNGATFOLA KHONA I-ANC
Emagatja e-ANC ayatfolakala kuwo onkhe emadolobha lamakhulu, emadolobha
latayelekile kanye nasetindzaweni tebantfu eNingizimu Afrika. I-ANC inelihhovisi
lelikhulu lavelonkhe, emahhovisi layimfica
emaphrovinsi kanye nemahhovisi lamanyentana
etigodzi. |